fbpx

Dementsuse mõistmine

  • Mis on dementsus?
    • Dementsus on sündroom, mis põhjustab mälukaotust, otsustusvõime langust, käitumuslikke muutusi ja raskusi igapäevaste toimingutega.
  • Tüüpilised sümptomid:
    • Mälu: Raskused äsja juhtunut meenutada, kuid varasemad mälestused püsivad selged.
    • Orientatsioon: Segadus aja ja koha suhtes.
    • Käitumine: Ärevus, segadus, meeleolu kõikumine, kahtlustavus.

 

Igapäevane hooldamine

  1. Struktuuri loomine:
    • Koosta igapäevarutiin, mis annab turvatunde ja vähendab segadust.
    • Tee päevakava nähtavale kohale (näiteks kalendrina seinale).
  2. Selged juhised ja suhtlus:
    • Suhtle aeglaselt ja selgelt.
    • Kasuta lühikesi lauseid ning esita korraga üks küsimus või ülesanne.
    • Paku valikuid, kuid hoia need lihtsad (nt “Kas soovid teed või vett?”).
  3. Keskkonna kohandamine:
    • Eemalda ohud (libedad pinnad, teravad esemed).
    • Kasuta turvavarustust (näiteks voodi piirded, uksealarmid).
  4. Igapäevaste tegevuste toetamine:
    • Julgusta iseseisvust lihtsates tegevustes (nt söögiriistade kasutamine).
    • Paku vajalikku abi pesemisel, riietumisel, kuid austa nende väärikust.

Käitumisprobleemidega toimetulek

  1. Segadus ja ärevus:
    • Säilita rahulik hääl ja kehakeel.
    • Paku rahustavat tegevust (nt jalutamine, lihtne muusika kuulamine).
  2. Agressioon:
    • Ära reageeri ärritavalt; astu sammu tagasi.
    • Püüa tuvastada agressiooni põhjus (nt valu, nälg, ebamugavus).
  3. Valeväited ja kahtlustamine:
    • Ära vaidle ega paranda. Selle asemel suuna vestlus mujale.
    • Näiteks: Kui nad väidavad, et keegi varastas nende asju, aita „varastatut“ koos otsida.

Heaolu toetamine

  1. Füüsiline heaolu:
    • Paku tasakaalustatud toitu ja jälgi vedelikutarbimist.
    • Julgusta kerget liikumist ja füüsilisi harjutusi.
  2. Mõistuse aktiivsena hoidmine:
    • Paku lihtsaid tegevusi, nagu mõistatuste lahendamine, värvimine, vana muusika kuulamine.
    • Säilita kontakt varasemate huvidega, isegi lihtsustatult.
  3. Sotsiaalne suhtlus:
    • Julgusta suhtlemist pereliikmetega ja sõpradega.
    • Osalege grupitegevustes või päevakeskustes.

      Hooldaja enesehoid

  1. Tunne oma piire:
    • Ära karda abi paluda ega vastutust jagada.
    • Kaalu hooldusteenuste või tugiisikute kaasamist.
  2. Võta aega iseendale:
    • Planeeri regulaarselt pause ja lõõgastumise hetki.
    • Leia toetav kogukond (nt tugigrupid või nõustamisteenused).
  3. Tunne ära läbipõlemise märgid:
    • Väsimus, frustratsioon, lootusetus. Kui tunned neid, otsi abi (nt psühholoog, perearst).

Kriisisituatsioonid

  1. Äkiline tervise halvenemine:
    • Helista perearstile või kiirabile vastavalt olukorra tõsidusele.
    • Hoia valmis nimekiri ravimite, diagnooside ja arstide kontaktidega.
  2. Segaduse või agressiooni ägenemine:
    • Tagane rahulikult ja püüa olukorda rahustada.
    • Kui olukord ei lahene, pöördu erakorralise abi poole.
  3. Tugi kriisiolukorras:
    • Võta ühendust nõustajaga Dementsuse Kompetentsikeskus 58142984,  Info ja usaldusliin 644 6440 kes aitab kriisi analüüsida ja edasisi samme planeerida.

Kuhu pöörduda info ja abi saamiseks